Augustis 2022 otsustas Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi nõukogu välja anda neli uurijastipendiumi kirjaniku 80. sünniaastapäeva konverentsiks valmistumiseks 2024. aastal. Stipendiumid pälvisid kirjandusteadlased Sirje Olesk, Galina Ponomarjova, Janika Kronberg ja Arne Merilai.
Kirjandusteadlase Sirje Oleski käsitlus keskendub Ene Mihkelsoni kui kirjanduse uurija ja kirjaniku rolli mõtestajale. Ehkki Ene Mihkelsoni tuntakse ennekõike kui uuendusmeelset luuletajat ja elu sügavusi loovivat prosaisti, algas tema loometeekond kirjanduskriitiku ja kirjandusloolasena. Töötades Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis taotles Ene Mihkelson eesti kirjanduse uurijana ka aspirantuurikohta ja oli valmis kirjutama kandidaadiväitekirja Friedebert Tuglase kriitikast. Tema elulooga inimesele (metsavendadest vanemad) paraku seda võimalust ei antud ja nii alustas Ene Mihkelson vabakutselise elu.
Kirjandusloolase Janika Kronbergi uurimus võtab võrdlevalt vaatluse alla metsavendluse teema kajastamise Ene Mihkelsoni ja Arved Viirlaiu (1922-2015) romaanides. Arved Viirlaid, kelle 100. sünniaastapäev oli käesoleval aastal, oli paguluses üks tõlgitumaid eesti kirjanikke ja just tema loomingu kaudu said lugejad nii Euroopas ja Ameerikas kui ka Aasias aimu nõukogude okupatsiooni olemusest. Võrdleva käsitluse aluseks on Arved Viirlaiu tuntuim romaan "Ristideta hauad" (1952) ja Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni" (2001).
Kirjandusteadlane Galina Ponomarjova uurimuse eesmärk on uurida Ene Mihkelsoni metsavendlust kajastavate romaanide ajaloolis-biograafilist konteksti. Kirjanduslike tekstide maailma kõrvutatakse arhiivimaterjalidega, täpsemalt on Ponomarjoval plaanis uurida kirjaniku isa suguvõsa tausta. Ehkki Ene Mihkelson töötas ka ise palju arhiivimaterjalidega, on Ponomarjoval õnnestunud leida arhiivimaterjale, mis võisid olla teadmata ka kirjanikule endale.
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai võtab ette Ene Mihkelsoni poeetika käsitluse, uurides kirjaniku luule ja proosa omavahelist põimitust. Uurimust toetab Tartu Ülikooli kirjandustudengitele mõeldud eriseminar Ene Mihkelsoni loomingust 2023. aasta kevadsemestril.
Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi nõukogu otsustas eraldada neli stipendiumi summas 1250 eurot. Uurimuste tulemused valmivad 2023. aasta Ene Mihkelsoni päevaks ning 2024. aasta 80. sünniaastapäeva konverentsiks.
Kirjandusteadlase Sirje Oleski käsitlus keskendub Ene Mihkelsoni kui kirjanduse uurija ja kirjaniku rolli mõtestajale. Ehkki Ene Mihkelsoni tuntakse ennekõike kui uuendusmeelset luuletajat ja elu sügavusi loovivat prosaisti, algas tema loometeekond kirjanduskriitiku ja kirjandusloolasena. Töötades Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis taotles Ene Mihkelson eesti kirjanduse uurijana ka aspirantuurikohta ja oli valmis kirjutama kandidaadiväitekirja Friedebert Tuglase kriitikast. Tema elulooga inimesele (metsavendadest vanemad) paraku seda võimalust ei antud ja nii alustas Ene Mihkelson vabakutselise elu.
Kirjandusloolase Janika Kronbergi uurimus võtab võrdlevalt vaatluse alla metsavendluse teema kajastamise Ene Mihkelsoni ja Arved Viirlaiu (1922-2015) romaanides. Arved Viirlaid, kelle 100. sünniaastapäev oli käesoleval aastal, oli paguluses üks tõlgitumaid eesti kirjanikke ja just tema loomingu kaudu said lugejad nii Euroopas ja Ameerikas kui ka Aasias aimu nõukogude okupatsiooni olemusest. Võrdleva käsitluse aluseks on Arved Viirlaiu tuntuim romaan "Ristideta hauad" (1952) ja Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni" (2001).
Kirjandusteadlane Galina Ponomarjova uurimuse eesmärk on uurida Ene Mihkelsoni metsavendlust kajastavate romaanide ajaloolis-biograafilist konteksti. Kirjanduslike tekstide maailma kõrvutatakse arhiivimaterjalidega, täpsemalt on Ponomarjoval plaanis uurida kirjaniku isa suguvõsa tausta. Ehkki Ene Mihkelson töötas ka ise palju arhiivimaterjalidega, on Ponomarjoval õnnestunud leida arhiivimaterjale, mis võisid olla teadmata ka kirjanikule endale.
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai võtab ette Ene Mihkelsoni poeetika käsitluse, uurides kirjaniku luule ja proosa omavahelist põimitust. Uurimust toetab Tartu Ülikooli kirjandustudengitele mõeldud eriseminar Ene Mihkelsoni loomingust 2023. aasta kevadsemestril.
Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi nõukogu otsustas eraldada neli stipendiumi summas 1250 eurot. Uurimuste tulemused valmivad 2023. aasta Ene Mihkelsoni päevaks ning 2024. aasta 80. sünniaastapäeva konverentsiks.
Kirjuta esimene kommentaar