Ene Mihkelsoni luule. Valik


KUULA:

Mu päevatöö on read

Tetraeedri põli pole kerge

Tere deemonite demokraatia

Kes tappis jumalad

Varsti ei tuldagi enam tagasi

Kord jäävad ainult jooned ajalukku

Elevandi püstijalgne uni


LOE:

Mu päevatöö on read

Ma päevatöö on read mu päevatöö on vari
turnimine sügaviku kohal kui puudub tasakaal
mis tuleb alles leida igal hetkel põhjakivid
mind valvavad ja kutsuvad Kui katkeb ülelend
kui tekib tõrge sealt põhjast keegi leiab mind
Mis järgneb siis ma liiga hästi tean
ei lohuta see teadmine Mind olnud pole
ülal ega all

(Kõik redelid on tagurpidi, 2016. Lk 60 // Algolekud, 1980. Lk 3)

*

 [TETRAEEDRI TSÜKKEL 1. ja 2.] 

1.
Tertaeedri põli pole kerge
kui ta asukoht on karjamaal Maa pa-
nen silmad kinni – Neljatipuli-
ne kuueservne tahukas asukohaga
on läinud eksi Mida loodab nüüd
või ootab ta Kas aimad sa?

2.
Kuhu kadus tetraeeder See mis
ilmutas end karjamaal Mu põle-
tikus silmi vahtis Haihtus hom-
mikuse tuulega Haavalehed väri-
sesid Loojang kerkis äkki üles
Vits peos ma valvasin ja hüüd-
sin Kuid ei olnud võõraid seal

(Kaalud ei kõnele, 2000. Lk 211 ja 212 // Võimalus õunast loobuda, 1999. Lk 99 ) 

*

Tere deemonite demokraatia

Tere deemonite demokraatia pimedal ööl
valitavus alt üles ja ülevalt alla Muud-
kui ronin ja ronin mööda katla siledat
pinda (Oh oleksid küüned mul!) ja kukun
tagasi sooja leigesse suppi mis üldse ei
piina Söön ja kümblen vahetpidamata
aeg-ajalt luksudes Õdususe vastu mina
astun ööde eelajaloost aga vend ei tunne
venda ja kütja logeleb

(Kõik redelid on tagurpidi, 2016. Lk 113 // Võimalus õunast loobuda, 1990. LK 92)

*

Kes tappis jumalad

Kes tappis jumalad on rongirüsin
on rööpa tõtlik jooks on
logisevad ukselingid kullast hõbedast
ja vasest tehtud kes tappis jumalad
rotid põgenevad laevalt hiirteparved
ümber vana talu
ripakil on kaevukoogud
kuid ämbrit pole millest juua
on vindil oma kuul
on mees kes tina kiitis
ja niidetult kord kangestus

kes tappis jumalad
ta küsib rõõmsal vaatel
terasalves hiiglahiir

(Kõik redelid on tagurpidi, 2016. Lk 84 // Algolekud, 1980. Lk 44)

*

Varsti ei tuldagi enam tagasi

Varsti ei tuldagi enam tagasi
teine rahvas avastab maa
Ununeb Wesenberg ja Wissenstein
Oberpahlen ja Viimsi
Hansu Tõnis popsutab piipu ja
silmitseb hindavalt hobust
mis konutab keset tühja õue
Ta on üks väga vana viirastus Nii nagu
ma isegi olen arusaamatu vilksatus
kellegi teise unes mida nägija
hommikul enam ei mäeta

Mul on ikka veel raske mõista
meie olematuse üheaegsust

(Torn, 2010. Lk 60)

*

[TETRAEEDRI TSÜKKEL 3.]
Kord jäävad ainult jooned ajalukku


Kord jäävad ainult jooned ajalukku
tetraeedrid rombid ruudud rööptahu-
kad ja nelikud Neist läbi puhub sel-
ginenud mõistejuur Sind lahti võetakse
ja liidetakse kokku uueks mustriks Sa
oled nähtus ja vaid juhuslikult armastus

(Kõik redelid on tagurpidi, 2016. Lk 119 // Hüüdja hääl, 1993. Lk 127)

*

Elevandi püstijalgne uni

Elevandi püstijalgne uni läbistab mu maja
taevatalast maani
elevandi laperdavad kõrvad
tõrjuvad tähti kui sääski
elevandi jalgade juures on magamisase
sel kes ei kardagi ööd
1. XI 1977

(Kõik redelid on tagurpidi, 2016. Lk 95// Ring ja nelinurk, 1979. Lk 27)