Preemia andsid üle Tartu Kultuurkapitali juhataja Kristjan Silm ja Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja žürii esimees Merle Karusoo. Fotod: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum


Ene Mihkelsoni 75. sünnipäevale pühendatud konverentsil „Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“ kuulutati 18. oktoobril 2019 välja esimene Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, mille pälvis Joonas Hellerma.

Seltsi juhatuse liikme Marju Lauristini sõnul on Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia mõeldud Eesti kultuurimeedias ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.

Preemiale kandideerivaid kirjutisi, raadio- või telesaateid said konkursile esitada nii autorid ise, kultuuriväljaannete või programmide toimetused kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed. Konkursile esitatud töid hindas neljaliikmeline žürii: Merle Karusoo (esimees), Ragne Kõuts, Brita Melts ja Marju Lauristin.

Preemia üleandmisel rõhutas žürii esimees Merle Karusoo preemia rolli kaasaja ühiskonnas ja selle seotust kirjanik Ene Mihkelsoniga. „Ajal, mil keel, kultuur, haridus, teadus on poliitikute jaoks ainult valmisteeelne lubadusjuttude teema, on eriliselt väärtuslikud inimesed ja institutsioonid, kes väsimatu visadusega meie maailma avardada ja meid kokku viia püüavad. Ene Mihkelsoni preemia on rahalises mõttes väike, aga mõelgem nii, et see on tükike tema elutööpreemiast.“

2019. aastal nomineeriti preemiale Kaur Riismaa Sirbis ilmunud kultuuri ja ühiskonda mõtestavate artiklite seeria, Eero Epner Vikerkaares ilmunud eesti ajalugu puudutavate käsitluste ning Joonas Hellerma kultuurisaate Plekktrumm eestvedamise ning kultuuriväljaannetes ilmunud käsitluste eest.

Preemia suuruseks on 1000 eurot. Preemia makstakse välja Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondist.

Preemia üleandmise uudislugu ERR kultuuriuudistes (18.10.2019): 



Järelkaja ajalehes Sirp, 25.10.2019:

Auhind – Kultuuri mõtestajatest

Kultuuri saab mõtestada mitut moodi. Seda saab teha selle sees kultuuririkkust aluseks võttes, seda hoides ja taasluues päevast päeva tegutsedes. Sel juhul ei ole aga mõtted välja öeldud, vaid igaüks on need läbi elanud ja seeläbi oma individuaalsesse kotta sulgenud.

Saab ka häälekamalt kultuuriloomingu kohta arvamust avaldada, meeldimistest ja mittemeeldimistest teada anda. Põhjalikum analüüs ja miks-küsimusele vastamine ei kuulu tavaliselt sellise lähenemise juurde. Sotsiaalmeedia on niisugustest etteastetest tiine. Mõnikord eksib seda ka päevalehtede külgedele.

Kultuuri loojate kultuuritõlgendus on rikkalikum. Kirjaniku, lavastaja, disaineri, maalikunstniku, muusiku ja paljude teiste võimas töövahend on tundlikkus. Nii oli see ka Ene Mihkelsoni puhul. Kultuurilooja tõlgendustes ilmutab end kultuuritajumise rõõm ja äng. Meister on see, kel on originaalne vaatepunkt, kuid kes valdab ka techne’t.

Kultuuriajakirjanikud on isesugune seltskond mõtestajaid. Kelle arvamusi nemad esitavad? Kas vahendavad nad omaenda meeldimisi-mittemeeldimisi või teiste mõtestajate hääli? Kas ootame kultuuriajakirjanikult oma selget seisukohta või hääletut taustatööd teiste mõtestajate esiletõstmisel?

Sel korral otsustas kultuurimõtestaja preemia žürii Ene Mihkelsonist inspireerituna esile tõsta sellise mõtestamise, mis toob erinevad vaatepunktid ühele platsile, sellise, nagu seda Joonas Hellerma suudab ja teeb. Joonas Hellerma on kultuuri mõtestajana laia haardega: ta tajub silmapaistvaid mõtestamisi ja vahendab neid kaasahaaravalt teistelegi. Tähelepanelikkus, tundlikkus ja kuulamisoskus – õnn, et temas on need jooned kokku saanud. Kui palju väljapaistvaid kultuurimõtestajaist kunstnikke, kirjanikke, teadlasi, muusikuid ja teisi autoreid on televaatajale tänu Joonas Hellermale tuttavaks saanud. Ja kui palju häid mõtteid on sellest saatest ilmaruumi ja inimeste kõrvadesse rändama jõudnud! Ei kahelnud seekordses otsuses kultuurimõtestaja preemia žürii ega vaidle vastu ilmselt ka teised kultuuriväljal tegutsejad.

Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia nominentideks said žürii otsusega ka Eero Epner ja Kaur Riismaa, mitte vähem tähelepanelikud ja kultuuris olulised mõtestajad. Eero Epner on klaar ja terav, lõikab vahedalt teemasid, mis talle korda lähevad. Vikerkaares ilmunud artiklites on ta mõtestanud just seda perioodi, mis on ka Ene Mihkelsoni tekstide fookuses. Kaur Riismaa on hakanud jagama üha viljakamalt oma eriomast vaatepunkti: tema tähelepanu on olnud sõnade etümoloogial, aga ka kirjanduse ja ühiskonna mõtestamisel üldse. Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia on mõeldud esile tõstma just selliseid mõtestajaid, kes avardavad Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmisel aja- ja ruumipiire.

Kultuurimõtestaja preemia žürii nimel Ragne Kõuts

Ene Mihkelsoni nimelise kultuurimõtestaja preemia žüriisse kuulusid Merle Karusoo, Ragne Kõuts, Brita Melts ja Marju Lauristin. Auhinna kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.enemihkelsoniselts.ee.


Kultuurimõtestaja preemia žürii esimehe Merle Karusoo kõne preemia üleandmisel Joonas Hellermale ning Hellerma kõne Eesti Kirjandusmuuseumis konverentsil "Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75" 18. oktoobril 2019.