Ene Mihkelsondi fondi stipendiaadid (2019 - 2021)

2019

Henrik Sova, Joosep Susi ja Ene-Reet Soovik. Fotod: Alar Madisson, Ly Lestberg, Alar Madisson

2018. aasta lõpus valiti kuue tugeva taotluse hulgast välja esimesed Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi uurimistipendiumi saajad.
Stipendiumi nõukogu koosseisus Hasso Krull, Marju Lauristin, Arne Merilai, Mart Velsker ja Aija Sakova stipendiumid määrata Ene-Reet Soovikule, Henrik Sovale ning Marju Taukari ja Joosep Susi ühisprojektile.

Nii Ene-Reet Sooviku kui ka Marju Taukari ja Joosep Susi projektid soovivad tegeleda Ene Mihkelsoni luule analüüsiga. Sooviku projekt tööpealkirjaga „Küülikuaugust alla: Ene Mihkelsoni luule ruumid“ keskendub Mihkelsoni luuleilma tähenduslikule ruumilisusele. Marju Taukar plaanib koostöös Joosep Susiga analüüsida Mihkelsoni luulet digitaalhumanitaaria meetoditega. Henrik Sova eesmärgiks on Ene Mihkelsoni keelefilosoofiasse süvenemine.


2020 Tanar Kirs, Leo Luks, Kristiine Kikas ja Indrek Ojam Ene MIhkelsoni loomingule pühendatud ettekandepäeval Eesti Kirjandusmuuseumis, 21.oktoobril 2020.  Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum.


2019. aasta lõpus otsustas Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi nõukogu eraldada 2020. aastaks neli Ene
Mihkelsoni fondi uurijastipendiumi.

Stipendiumi pälvisid kirjandusteadlased Kristiine Kikas, Tanar Kirs ja Indrek Ojam ning filosoof Leo Luks. Tallinna Ülikooli doktorant Kristiine Kikas ja Tartu Ülikooli doktorant Tanar Kirs keskenduvad Ene Mihkelsoni luule lähilugemisele. Indrek Ojami
uurimisprojekt asetab Mihkelsoni proosa W. G. Sebaldi loomingu kõrvale ning Leo Luks süveneb kodutusekogemusse Mihkelsoni loomingus.
2021 Jürgen Rooste ja Loone Ots Ene Mihkelsoni loomingule pühendatud ettekandepäeval 21. oktoobril 2021 Eesti Loodusuurijate Seltsi maja saalis. Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum.

2020. aasta detsmebris kuulutas Tartu Kaultuurkapilati fondi nõukogu 2021. aasta uurimisstipendiumite saajateks Loone Otsa ja Jürgen Rooste.

Loone Otsa uurimistöö eesmärk on uurida võrdlevalt paganliku ja kristliku mõtteviisi esinemist Ene Mihkelsoni romaanides. „Rööbiti seni esile toodud eesti (paganliku) mütoloogiaga on Mihkelsoni proosas hoomatav ka kristlik mütoloogia. On oluline näiteks küsida, kui palju leidub Mihkelsoni tekstides otseseid või kaudseid viiteid piiblitekstidele, k.a nende alusel loodud eesti vanasõnadele.“

Jürgen Rooste eesmärk on tegeleda proosa ja vabavärsi vahelise ülemineku loomingulise uurimisega. „Olen aastaid tegelenud n.ö „vajuva vee piiri“ ehk siis luule olemuse või serva otsimisega. Ene Mihkelsoni luule on olnud nois arutlusis üks inspireerivamaid. Soov on selle teemaga süvitsi tegeleda.“